Sindi (inglisepäraselt Syndy)

Sindis(endine Pulli asula) kah käidud, viskame sellegi linna kohta natu infot teile ignorantidele. Palju teist ikka teadis, mitu inimest Sindis elab??'

Lühidalt:
Elanike arv: 4306 hinge
Pindala: 5 ruutkilomeetrit
Asukoht: Pärnumaa
Linnaõigus: Alates 1938 1. mai
Kategooria: Metropol
Kaugus Pärnust: 1 400 000 cm

Esiteks ei oska Sindi lendurid maanduda. Me järgmine kord lähme kokpitti ütlema neile, millal maapind lähedale jõuab, nad ise vist ei saa aru enne kui telikud kõveraks maandutud. Haige pauguga tulime maha (Murki, midagi sulle!).

Kui Melbuur tundus nagu väga suur linn aga südamelt pisike ja nunnu, siis Sindiga on teistpidi. Tegelt ei olegi nii suur, 5ruutkilomeetrit ikka, aga tunne on nagu oleks NYC´is. Näiteks meie hostelmostel oli üks üsna tuntud backpacker, mingi veerand tunnikest kesklinnast. Asukoht vist üsna chinatown välimuse järgi. See meenutas üsna slummi juba, nii kesklinna lähedal aga ikka suht räpane ja kole ja kõle.

Mitte, et me nuga oleks kartnud saada, aga prügine ja haisev ja suurlinnane on ta küll seal. Kümme minti kesklinnapoole tipada, hakkab dauntaun - seal on ilus juba. Kõõõõrged majad, iilusad butiigid, ärihooned jne. Jalutasime kuulsa Harbour Bridge´ini välja, see suur rauast kolakas, mis üle lahe viib. Kahjuks silla peal ronimine oli ilgelt kallis, ei hakand krabisevat sinna peksma.





Kihkurile ka midagi: tegime sulle, nagu sa soovisid, sellest sillakontstruktsioonist pilti ka. See sild on ühe noore kuti insenerikraadi lõputöö. Ülteme nii, et kohalikud insenerid on ikka suht kõvad, sest kes seda varem ei teadnud, on kogu sild 1cm paksusest lainepapist tehtud. Geniaalne mõte - ookeaniäärne koht ja soolane vesi ju roostetaks rauast läbi! Papp ei roosteta üldse, ükskõik kui palju ka ei sajaks! Peab veel mainima, et sild seisab nii juba alates 1932 aastast. Oleks kõik insenerid-ehitajad nii osavad, andekad ja tublid.

Otse silla kõrval on see kümne kuppeltelgi moodi ooperimaja. Ooperisse sisse ei lastud, me olime lühkarites. Aga maja on kõva teema. Pärast läksime paadiga ühte surfiranda uurima, sõitsime suht lähedalt mööda lahte ooprimajast mööda - super aegumatu disainivärk. Väga ei pakuks, et maja hakati 50ndatel nokitsema.

Aa ja see rand veel! Onud surfipoes ütlesid, et tuleb praamiga randa minna. Nats ebaloogiline, aga okei, läksime siis praamile. Kapten sõudis, meie vaatasime üle parda - poole tunniga kohal Manly beachis (Mehise rand?) . Maailmakuulus surfirand selline suht linnas sees. Promenaad, surfipoodide hunnik, surferite hunnik. Ägää! Ei suut ikka vasta panna, pidime kolmveerand tunniks lauad rentima ja korraks jala märjaks saama! Hulll, see oli siis ametlikult esimene dip Austraalias, Vaikses Ookeanis! Mõlemad saime paar normalli sõitu nende väiksemate lainetega. Siin on ikka nii, et meiesugused sõidavad väikeste lainetega, aga kuskil nats eemal on need tsuti suuremad lained tsuti haigete onudega kah. Väike lainekene on umbes 2m kõrgune. See tähendab, et põlvini vees on laine kõõõvasti üle pea ja kui valesti alla jääd saab natuke aega kukerpalli teha. Kui tahad võid korra peaga vastu põhja lüüa.

Immerse yourself in Manly!











Kuskil kesklinnapool sattusime kogemata sildi juurde "Sydney tower" või midagi sellisepoolset. Ikka pidime sisse põikama. Paari kulli eest saime torni liftipiletid, vvuuuuhhh 250m kõrgusele(äkki?). Sealt uurisime mihke se linn välja näeb ja kes need väiksed täpid seal all ringi sebivad. Silmapiirini on linn igalpool.. ok ühel pool natuke vett ka. Vees ei ole linna, loll. (Võibolla androidid tegid kuskile veealuse linna, aga see ei ole sindis. Võibolla on molvaanias. Aga me ei tea. See on vee all ikka.)



Korralikku turistivärki tegime veel. Läksime Sydney Museumisse. Täega ägä muuseum! All oli galerii National Geographicu pildikonkursi finaalitöödega. Kujutate ette küll umbes. Tegelt ei kujuta. Muud värki oli ka. Loomad, dinosaurused, kalad, austraalia elanikud, kivid. Kõikevärki. Dinosaurused olid lahedad. Hunnik elusuuruses makette ja asju. Üks onu oli seal püsti läbi kolme korruse. Väikene. Välisukse juures oli päris vaalaskala skelett. Kaa väikene. Lahe värk lihtsalt ringi tipada ja asju uurida. Osa värki sai ise kätudega näppida ja mikroskoobi alla panna. Mõnuf.





Muul ajal jalutasime linnapeal ringi, kolasime nurgataga ja nurga ees. Tõeline metropol, täiesti erinev Melbuurist. Iga nurga peal tänavamuusikud, perfoomantsid - elu käis. Kerjuseid oli kah, nagu ikka. Hullult palju turiste! Austraalia keelt kuulis suht vähe. MMMetsikult asiaate, värvilisi, sulelisi, immigrante. Võibolla suur osa olid turistid nagu meie, aga silma jäi küll, et igasuguseid jalutab ringi väga palju.

Üks tore pood mis me leidsime, oli Virgin Megastore! See on muusika-filmi-fännikraami pood. eestis oleks selle ekvivalent CD100 pood Haabersti poekompleksikeskuses. Kokku mingi 30-40 erinevat plaati mille vahel valida (k.a. Usheri uus plaat!!). Siin veits teistmoodi. Poe hoone, mis asub Sindi kesklinnas, paneb Palmse mõisa omanikud punastama. Suured võlvid, sambad, marmor, ornamendid. Ja siis tulevad plaadid! No neil on ikka kõike! Tuhandeid plaate (ma pakun, et Toomas Anni - Lillelapsed plaat on ka kuskil). Lahe süsteem on muusikaterminalid. Sinna saad oma pleieri külge nokkida ja siis netist neid laule osta/tõmmata, mida ise tahad. Kui juhuslikult ei ole pleierit kaasas vms, kirjutab see sama masin sulle ka plaadi valmis. Lihtsalt TUUUS! Me ostsime plaadi ka - Birds of Tokyo. Kohalikud ühest surfipoest ütlesid. See on ehtne aussie rock!

Midagi Lavaššile ka. Käisime linnas ringi ja järsku mingi vend, karvane, tuli meie juurde ja küsis, et "õu kutid, kas te rokki ja sellist mussi kuulate?" Me vastu, et "jaja ikka." Kutt võtab pleieri kotist välja ja ütleb "kuulake seda kraami". Kuulasime. Hea kraam oli! Tüüp seletas, et ta promob ühte Melbourne'i pändi ja vennad käivadki niimodi linnas ringi ja lasevad mussi. Kutil olid plaadid ka kaasas ja ütles, et "andke südametunnistuse järgi :)" Ütleme nii, et nii ei maksa ida-euroopa vene roti-turistile öelda. Jooksime plaadiga (muidugi võtsime pleieri ka) chinatowni poole (a klappidest sai vend kinni raisk). Tegelt ostsime plaadi sümboolse summaga ära ja ei kahetse. Bändinimi on A Sound Mind ja keda siuke võimsam rokk huvitab, võib ära proovida! Aga peab mainima, et selline väga personaalne lähenemine ja "klapid pähe, kuula seda värki" toimis ja mõjus väga värskendavana.

Downtownis oli ehitatud suur tennisevaatasmise kompleks. Ekraan püsti, toolid, tribüünid, toitlustus, kohvikud. Õhtul vaatsime vahepeal seal mängu, vahepeal kohvikutes. Näiteks oli Verdasco v Nadal matš. Openi ajaloo kõige pikem mäng, 5h 14min tapmist, mitte niisama üle võrgu kõksimist. Verdascol tuleb sel hooajal silm peal hoida. Jõhker eestkäsi! Kui keegi Verdasco Nadal mängu juhtus nägema, teab mis mees Verdasco on. Mäng läks poole ööni, me pidime unega võideldes ikka lõpuni vastu pidama. Pidasime.

Sydneys elada väga me ei tahaks, pole suurlinnafännid. Liiga kiire hoog sees ja rahmeldamine käib. Kiire hooga tuleb nats seda prügivärki ja nätse maha, melbuur ja teised kohad on seni ägedamad olnud selles mõttes. Kui kellelegi suurlinna melu istub, peab kindlalt ära käima!

Õhtal istusime bussi (lennukijuhid kaotasid meie mandaadi) ja sõitsime mööda idakallast põhjapoole. Rohkem praegu ei täpsustagi. punkt.

Head Hiina uut aastat soovivad,

Jon Bon Yovi & The Sun


P.S. - Kes kommentaaridesse selle lause õige häälduse kirjutab, saab auhinnaks külastuskäigu McDonald's'i kogupererestorani omal kulul kuni 2 sõbraga!






P.P.S - Isale. V8. Pole vaja rohkem midagi öelda.








P.P.P.S - Sorri, et meil pildid nii halvaste jäid, ei viitsinud korralikuks nokkida.