Melbourne - Austraalia veenilaiendite pealinn!

Rahvaarv - 3.8 mln
Mediaan - 14.581
Mastaabikoefitsient - 94.1
Vertikaalmuut - +/-9.17
Tihedusgradient - 209354 (ossa rsk!!!)
Linnapea.. on ka seal
Pindala - 7 minutit
Kultuskoer Lassie sünnikoht (tegelt ei ole)
Kultuskoer Lassie surmakoht (see võib isegi olla)
Ei kuulu Ameerika räppari, The Game, mõjupiirkonda (veel)
Keskmine silindrite arv sisepõlemismootorites - 7.8
Suurim mõistatus - trammide sõidugraafikud ja liinid

Lennujaamast oli kesklinna ca. 35 minuti pikkune bushisõit. Jõudsime kohale, tegime nii nagu Eestis sõbrad õpetasid - "mine vasakule". Kõndisime praktselt terve kesklinna läbi, et turistide infopunktini jõuda. Melbourne'i kesklinn ei ole üldse suurlinnale kohaselt (nagu NYC Manhattan, London CBD, Rakvere Downtown) kõrge, must ega ebameeldiv.


Kõik tänavad on üksteisega risti (Burxile se meeldiks!) ja blockid on üksteisega sama pikad, et isegi Erik Ehasoo suudaks midagi üles leida (ai tegelt tema kohta ei tea ka). Turisti infopunkt asus Federation Square'il (Fed Square ühe Aafrika-Ameerika neegri andmetel). Fed Square on melbõrni uuekooli kultuurikeskus, kus on muusjumid, kinod, galeriid, kohvikud, restoranid. Ürituste ajal pannakse sinna platsile suur telekas seina külge tööle ja näidatakse.. teleturgu... ei pruugi üldse üritusega seoses olla, aga võib. aga ei pruugi.

Great Ocean Road - I maailmasõjas hukkunute mälestuseks rajatud 273km teelõik Victoria osariigis, mis kulgeb mööda lõunarannikut ja läbib kõige lahedamaid väikelinnu ja surfikohti ja sellist värki. Tore siis, et me ei käind seal. Kohalikud käivad küll, surfilauad katusel, ja tõmbavad ringi mööda seda teejuppi korralikku swelli otsides.

No mõnesse kohta oma Melbourne´i päevade jooksul jõudsime kah. Näiteks oma hotelli. See oli selline pisike majake, tänavalt ütleks, et elumaja kuskil põõsaste vahel. Asub kesklinnale vääga lähedal, 5min tipatapa. Kogu hotelli ümbrus on tohutult ilus. Vaiksed tänavad, paar autot tunnis vist sõidab, väiksed korras kallid ilusad majad; hoolitsetud aiad, lilled, värgid. Koliks isegi sinna elama! Kusjuures selline on kogu melbuur mis me nägime. NYC on lahe, manhattan 100m on suht ilus, ülejäänd on pommiauk kus iga nurga peal saab nuga samal ajal, kui prügis aeled. Siin on teistmoodi. Kesklinn on 10min suur ja ülejäänd osa on suburb, mis on räigelt nunnu. No ullem kui kadriorg või mõni selline Tallinna vaste.

Kesklinn on ka lahe, ruudukujuline raudtee teeb sellele piiri ette. See on city circle tram, mis muuseas on tasuta ja käib väga tihti. Igatahes on kesklinn 5minutiga selgeks õpitav ja väga loogiline asutus. Poed, business keskus, hostelid, meelelahutusasjad. Kõige hubasem suurlinn maailmas kindel pauk! Nagu jalutaks tartu peal, selline tunne on. Aga aint 3,8mln rohkem elanikku. Me ei tea kus nad on, kesklinn on ülirahulik. KÕIK on nii lähedal, et kui me laisad ei oleks, siis jala aint käikski. Igalepoole saab jala, vabalt.

Vabalt saime me nt Victoria maarketile. See on melbuuri üks hhhhaiiiglt suur turg. Turg nagu turg ikka, müüjad ja ostjad ja.. kaup ja. Aint natuke suurem kui meie Balta turg. No ütleme, see turg on haabersti suurune. Lõpuni ei jaksand jalutada. Lallud väsisid ära lihtsalt. Müüakse seal orikaid ja fake kaupu, susse ja mütse, kleepse ja pudeleid - igasugust mõttetut nodi noh. Me ei ostnud põmpst midagi sealt, aga super ägä oli ringi lasta seal. Igaüks peab ära käima! Meil linnuke kirjas.

IMAX (see tähendab lühidalt kolmemõõtmelise pildiga kino) linnukese tegime kah ära. Haige näss! Läksime sinna, 5min pärast algas mingi Grand Canyon film, võtsimegi sellele biljeetikud. Hunnik bobgorni ja gokat pihus ronisime saalipoole. Uksepeal saime briloovud ka! Muuseas, olelusvõitlus on saalis - pileti peal kohti pole. Õnneks meil oli suht rahulik, saal oli pooltühi. Ekraan on lahe. Reklaamid on kõik keskel pisikesel ekraanijupil, lõpus tuleb tekst: arvate, et see on pisike? Tsekkige seda! Ja siis läheb pilt täissuuruses ekraanile. No täpst niisuur on, et alumist ülemist otsa ei paista, servi ka mitte. No nii suurt ekraani pole kunagi näind lihtsalt! See aitab veits 3D efektile kaasa, kui aju ei näegi pildi servi. Ja siis hakkas gränd känjoni film! Affid möllasid kajakkidega colorado jõel kärestikes ja järvedes, uurisid kanjoni ajalugu ja tulevikku. Koguaeg pidi silmi pilgutama, sest vesi kippus silma lendama. Kätuga sai tilku katsuda kah, aint märg ei old. Sürr elamus! Kui märjaks kaa veel saaks siis ei tahaks et onu paadiga ümber käiks, hing jääks kinni vist.

Hakvaarjumis käisime ka. Kuna me nii kaugel kodust oleme, siis mõtsime, et oleks põnev näha, äkki on mingeid huvitavaid kalasid, mida koju ei tooda. no kudablin kus oli imelikke kalasid! Alguses olid pingviinid ka (üks oli kana), ei tea mis teema nendega oli, pooled nägid välja nagu nad oleks suremas vms, pooled suled olid ära tuld ja üks oli pikali liikumatult, arvasime et ongi surnud - katk värk nuh. Õppisime pingviinide kohta ka, et mingid väiksemad pingviinid võivad inimestest kiiremini joosta ja ujuvad kuni 36 km/h vee all ja neil on rasvakiht sulgede peal et nad märjaks ei saaks. Väga põnev! Üldiselt käisime põhi näitusesaalidest suht kiiresti läbi, sest igalpool oli silt Sharks - this way! Oli vaja haisid vaatama minna ja need olid kõige lõpus. Haid olid retsid! Üks hai seal akvaariumis oli 3.6m pikkune, nunz. temaga koos ujusid seal telemaja satelliitpanni suurused raid (tegelt ka, jõhkralt suured värdjad). Mingid lapsed seal nutsid ja värki! Et äkki läheb klaas katki ja siis tuleb hai ja sööb laste silmad ära. Aga klaas katki seal ei lähe - see oli ainult 20cm paksune.

Üldiselt jäi meile Melbourne'ist väga-väga hea mulje! Inimesed on seal elurõõmsad ja kõik, kellega me rääkisime, teadsid Eestit ja üks poemüüa rääkis meiega 30minutit Tallinna vanalinnast. Nagu nad ise ütlevad, siis neile meeldib ennast ameeriklastest rohkem harida. Kuigi me sattusime Melbõrni sajandi kõige kuumemal nädalal (tegime anduriga oma soojarekordi ka 43 kraadi Cerese järgi) oli natuke kahju ära lennata. Linn võib ise suur olla, aga kohalike elutempo ja ellusuhtumine mõjusid meile väga positiivselt!

S BOOGAM!
Ida-Euroopa venelased Molvaaniast,
Golja ja Tolik








Ps. kas keegi teab kes see Kert selline on ja miks ta meil blogi kommenteerib? Kes teab, võtku ühendust 55 19 000!

GAMOON!

Uus rinnakarv (praeguse seisuga kaheksas juba)!

OZ Tee Lahtised

ZOIKS! Esiteks, kõik kommenteerijad võiksid nüüd oma kommentaarid ära kustutada, sest kui nii edasi läheb, ei tule enam inimesed siia blogi lugema, vaid kommentaare, mis on huvitavamad, mis on vale ja teeb meid kurvaks :( (võib-olla mitte)(aga äkki teeb ka)(keegi ei tea).

A nüüd kirjutaks natuke spordist niiet kõik laisad sõbrad, minge teleka ette tagasi, eks!? Suur osa meie ajast siin on sisustanud Australian Openi tenniseturniir kus Kõiva ja Kairi klassivend, Kaia Kanepi teises ringis juba põssi sai, hea töö Gaia! Mõtlesime, et kuna me juba siin oleme, siis võiks ju minna mänge ka vaatama!

Esimene mäng mida me vaatama läksime, oli turniiri ühe favoriidi match, Murray vs. Melzer. Jürgen Melzer, kes on Hitleri poeg (ilmselt), pani semi-hästi Murrayle vastu, aga "Murray-rong oli peatamatu". Profimänge kohapealt vaadata on hoopis teine teema, kui telekast(uskumatu). Eks mingid eeldused ju olid, aga kohapeal on publik mängijatele palju lähemal ja kogu mängijate emotsioon ja värk tuleb paremini välja. See kõik teeb elamuse selle võrra ägedamaks!

Šotlased teadagi päris hullud tüübid eks. No Murreyle oli vaja kaasa elada ja mängu oli vaatama tuld suur hunnik fänne, lippude, näomaalingutega, kiltidega, õllega. Iga pausi ajal võeti üles erinevaid laule, kogu publik laulis kaasa. See oli haigelt naljakas ikka! "We love you Andy, we do! We love you andy, we do. Ooh Andy we love you!" ja seda korrati mitu korda. Laule oli neil veel varuks. Ahjaa, lisaks lauludele karjuti ülinaljakaid kommentaare vahele. Kohtunikule ei meeldind väga, a pulli sai ikka. Ühel vanamutil oli suur sinine lina kirjaga "Murray me Andy!"

Natu aja pärast mõtlesime, et võiks igaksjuhuks uurida, mis 8nda päeva pilet maksab. Läksime kassasse, maksis vähem, kui see Melzer-Murrey mängu pilet. Ei suutnud vastu panna, ostsime ära. Ühe piletiga neli mängu. Esimesele ei jõudnud, see oli Navarro-Garrigues. Teine oli Dementjeva-Cibulkova 6-2 6-2 suht lühike. Ei oldki palju vaadata, naksti läbi. Kolmas raund oli Kuznetsova ja Zhengi vahel. Jälle lühike raisk! Zhen-Zhen kukkus kätu pääle, mängis veel ühe seti ja sis otsustas, et ei ole mõtet katkise kätuga edasi uhada. Andis loovutusvõidu Kuznetsovale.

Ja siis hakkas neljas mäng! Hahaaa! Murrey Verdasco mäng. Arutasime enne mängu, et eitea kesse Verdasco veel on. Küllap tuleb lühike mäng ja Murrey kütab lihtsalt hispaanlase ahju... aaga vot mis juhtus!2-6 6-1 1-6 6-3 4-6. Esimene set läks kiirelt, a sis läks hispaanlase mootor tuksuma. Teine-kolmas set olid ka suht tšummid. Neljandas läks kakluseks. Väga pikalt kaklesid oma deuce. Suht rahulik oli, et üle geimi oli kümme deuce´i järjest vms. Ehk sis matš kenasti üle kolme tunni. Kohale lennanud Murrey fannid hakkasid üsna meeleheitlikuks muutuma viiendas setis. See oli siis otsustav. Murrey affid plaksutasid iga Verdasco vea peale paaniliselt, sest neile hakkas ka tunduma, et uuspoiss võib Murrey´le tuule alla teha. Ja läkski kuumavereline juhtima ja võitiski naksti ära.

Kahjuks tulemused ei peegelda seda higi mis iga punkti taha läks. Väga keeruline on kirjeldada kui hullult nad võitlesid oma geimide pärast ja kui närviline kogu see mäng oli. Me ise olime paanikas! Algul mõtsime Murrey poolt olla, aga suht kähku hakkasime Verdascole cheerima, sest ta nii hullult punnitas ja suht hästi tuli välja kah. Lõputulemus: 6:2, 1:6, 6:1, 3:6, 4.6! Haige!

Päeval saime haruldase võimaluse ka tennisestaaride endiga pilti teha!!! Pildil siis vasakult: Andreas, Roger Federer (praegune maailma nr. 2), Rafael Nadal (maailma nr. 1), Artur. Ei paha!

Praegu, kui me seda kirjutame, on Fed. Square'il suurest ekraanist otseülekanne mängudest ja me rohkem ei viitsi kirjutada, sest kohe algab Verdasco vs. Tsonga!

Õhtul lähme Melbourne'ist ära ja tahaks teha kokkuvõtte sellest linnast ka, et ta nii kaif on!

Igastahes, pane nüüd hullu!

Belka ja Strelka

P.S. - Pole mõtet panna särki, kus on üleval suurelt I Love, kõik arvavad, et sa oled mingi mängija supporter ja üritavad su särgilt mingeid nimesid, riike välja lugeda, aga kui lõpuks aru saavad, et on hoopis käerauad ja õllepudel, on pettumus missugune. JOODIK, MINE ÄRA SIIT!

Home(r) & Away

Great news! Home and Away sari (kes ei tea, võib arvuti kinni panna ja tagasi oma keldrisse kolida) saab see nädal 21 aastaseks. Päriselt räägin!
Aa ja see väike ka, et siin on täna 39 kraadi Centimeetri järgi, linnas keegi kuskil mõõtis 41 kraadi Cemendi järgi. Uudistes onu rääkis, et see nädal on ossi sajandi kõige kuumem. Aga aint üle neljakümne kraadi siis natuke.
Aa ja veel üks asi, peame kommentaariumi kinni panema, sest mingid vastutustundetud vandaalid kirjutavad sündmused kommentaare. Teadke, et vastavaid autoritaare on teadvusetud ja konkureerivad meetrid võetakse kasutusele!

Tere,
Argor ja Jaanus

You´ve been uted!

Ok. Teeme ühe asja selgeks. Mingid affid ütlevad, et eestis on ilusad inimesed. Nojah, kindlalt! Aga ei pakuks, et riigist, mille algselt moodustas vangide koloonia (Nisu rääkis, et vägistajad ja mõrvarid veeti siia kokku), on nii palju kenasid inimesi. Esiteks ei ole nad üldse paksud, ok paar paksu on kah, a nad on Macis. Nad on korralikud, puhaste riietega, käituvad normaalselt ja mis põhiline, elurõõmsad. Igal sammul öeldakse meile "no worries, mate". See paistab olevat nende elufilosoofia. See ei ole mingi fake, nagu vahepeal USAs tundub. Kõik ongi chill.

Aga! Suva need inimesed. Palju tähtsam on autod. Siin on vist keskmine sissetulek ja elatustase tsipa kõrgem kui meil ja üks väljund, kust see silma paistab, on autod. Väga haige. Tänaval jalutad, lambo on tavaline asi, porgesid on lademes - igast kalleid pille veereb ringi.

Pakun, et sellele aitab kaasa ka see, et aastaringselt on plusskraadid, 346 päeva aastas on päike. Seega võrreldes Eestiga, on ainus asi, mille pärast muret tunda auto juures, värvi pleekimine. Mis sa Eestis ikka oma lambo sumpsi garaažis sokiga poleerid, nigunii väljas sajab lörtsi koguaeg. Siin käivad tüübid tööl sellistega vist.


Tahtsime kinno minna, aga kino ees oli parkla. Ootapekki, kolm Hot Rodi vedeles parklas niisama. Sorri, need olid need, mis festarile sisse ei mahtund. Selle sama kino kõrval oli Austraallaste Hot Rodide kokkutulek. Julgelt paarsada kõige ilusamat autot, mis me iial näind. Kaamera ei suutnud niipalju pilte korraga vastu võtta, kui me tahtsime pildistada. Kõike oli: usarauad, chopitud vanakooli pillid, cobrad, uuekooli rodid, rattad, restaureeritud vanad ameeriklased, ute´id.

Ute on põhi ossi (loe: aussie) auto. See tähendab pickup truck või utility autot. Need on need kahe uksega ja kastiga loomad. Siin nad fännavad neid. Surfilaud pagassi, kapoti alla suur V8 ja läheb rannapoole minna.

Kütus maksab vist samapalju, kui meil umbes. A siin ongi põhi huumor. Kogu Austraalia on üli öko omaarust. Dušš hotellis jäi 2min pärast seisma natukeseks ajaks, noh et seebitada, ja sis hakkas jälle tööle ja nii edasi. Koguvad oma plastpakendeid ja riisaiklivad pappi ja üldse on tublid. Ritspekk! A eriti kihvt on see, et nt ökoauto on V6. Nägime sellist autot, ukse peal kleeps: ecotech V6. Kõigil on ju V8, järelikult 3l V6 on mänguauto ja pena ei võtagi.

Artur & Andur
Tšintšuruntšu

Need on normaalsed autod Austraallaste jaoks.

ee...

Singapura! Kuna me pidime törts Singapuri Changi lennujaamas ootama (19 tundi), siis mõtsime, et käime vaatame siis kesklinnas ka. Lennujaamast öeldi meile, lääne turistidele, et minge "otšad" peatusesse. Kena hääldus, palju õnne. Peatus orchard. Jõudsime sinna ilusti rongiga ja meile üllatuseks oli kõik hullult puhas. Mitte ühtegi nätsu, suitsukoni mitte johvigi pole maas, päris pull. Bussipeatustes on suured plakatid, mis propageerivad head käitumist. Graciousness is.....
Autod on kõik väga puhtana hoitud ja mitte ühelgi ei ole plekkvelgi, pleierid! Aa, poed ka. See onu lennujaamast ilmselt arvas, et tulime miljoneid kulutama - kõik poed kesklinnas olid jõhkrad butiigid. Louis Vuitton oli kõige rotim, tal oli ainult 4 erinevat poodi, mis teema sellega on? Põmts poodides me väga ei käinudki ja jalutasime niisama seal ringi.. elektroonikat lootsime turbo-odavalt saada, aga tutkit. võib-olla törts odavam oli... pettumus (aga mitte päris)

Singapur sai otsa. Seitse tundi lendu hiljem algas austraalia. Tund aega enne maandumist antakse kõikidele reisijatele, isegi ozzidele, mingid tollipaberid, kus tuli siis täpselt kirjutada, mis sul kohvris on (samal ajal tuleb telekast film, kus räägib 8 korda, et kui valesti täidad, viiakse maa alla vangi). Paberi point on see, et sa ei tooks austraaliasse mõnda eksootilist taime, bakterit, eluvormi, mis kohalikule ökosüsteemile ohtlik oleks. Andreas võeti peaaegu tahatuppa pikkade kummikinnastega onu juurde. Kuna kell oli võib-olla 2 hommikul, oli vaja hotell leida - meie kallis ema tegi korraks abi ja ostis meile lennujaamast 7m kaugusel hotellis suure toa, kingsize vooditega. Usu mind, pärast sellist lennureisi on see parim asi! Saime toa kätte, kukkusime pauh tudule. Hommikul ootas meid kõige lahedam hommikusöök kõige kenamate piffide poolt serveerituna. Ei paha!

Mõeldud-söödud, läksime lennujaama tagasi.

Uurisime mingitelt tsikkidelt infopunktis, kus pakihoid on, nad mõtlesid, et me oleme vapsjee ignorantsed eurooplased molvaaniast ja vastasid, et sellist asja ei eksisteeri. Aitäh väga palju, me otsisime edasi, sest lennujaamal kodukal on umbes capslockiga kirjutatud, et ülituus pakihoid.

Jätsime suuremad asjad pakihoidu, ostsime ära lennupiletid Sydneysse. Väga lahe värk, läksime kassasse, et piletit saada, piff vastas: saabküll, aint ülikallis on. Minge netti, sealt on kaks korda odavam. Läksime netipunkti, oligi kaks korda odavam. Eestis on ju täpselt sama hea teenindus?!

Hotelli internetist ostsime ära Australian Openile (kes ei tea, siis see on maailma suurim curlingu turnament http://en.wikipedia.org/wiki/Curling). Kuna sealt saime vääga kõva elamuse, teeme sellest eraldi blogikande!

Pärastlõuna poole sai ka natuke huumorit ööbimiskohtadega. Netipunktis natuke otsisime hosteleid. Jepjep. Leiad leiad! Australian Openi ajal on hinnad paaalju kõrgemad ja põhimõtselt iga viimne kui hotell oli välja müüdud.




Istume turisti infopunktis ja mõtleme, et päris kena oleks nädalavahetuse ööd kuskil rongijaama pingil veeta, võib-olla mitte. Lõpuks üks kena teenindaja, Julie, hakkas järjest viimaseid lootustandvaid kohti läbi helistama. Kuskilt leidis mingi kohta ülilähedal kesklinnale kus täpst üks tuba oli vaba terveks nädalavahetuseks. Võtsime selle kohe ära, veits kergendus tuli. Juliele viime komme! Jah. Sihuke hotell ongi, alguses ei ütlekski, et kesklinn on, ju? Või ütleks?

Kas paluks ühe sooviküsimuse ka saaks? -Kas Austraalias vetsus vesi keerleb teistpidi?
Vastus: Ei, see on mingi kuradi müüt!

Aga praigu oleme me üldse Ida Sõrarka steppides, põõsas (wifi tund maksab siin 1 inimneer - võtsime 2h).

Varsti jälle uppime asju! Hokaido! Bis

Artur & Andur
valmis igemed

Thali Meal
Advantages of having a ROTI:
1) Good for heart and Brain
2) Good source of Fibre and carbohydrate
3) Good source of vitamin and Minerals

Don't miss a healthy food,'
Grab your ROTI now..




Ilmselt on rott koogi sees.

Kell on 23.08 õhtul Singapuri aja järgi. Lennatud on ca 18h üsna järjest. Mõnus. Iste maitseb hea.
(maitse on suus, lollid).
Singapuri inimesed arvavad, et nad oskavad inglise keelt. Üritame siin aru saada kuidas homme hommikul linna minna. "vatam ju flai? ve ju podingpass? kou ua flo daun! fil aut fom! uelkom!"
Tegelikult on inglisekeel ametlik asjaajamiskeel ja ka põhiline keel koolides. Me mõtsime, et nad sis oskavad ka. Eriti pull on kui kaks singapurlast omavahel räägivad. Tükk aega arvasime, et hiina keel on. Aei, inglise.


Siia saime läbi Dubai(ja Londoni ja Helsingi). Heathrowst lendasime Dubaisse A380-800 lennukiga.

Lühikirjeldus:
Mahutab kuni 850 inimest, kaalub tühjana samapalju kui 450 vana mini(autot), kaks korrust. Emirates ostis sinna sisse maailma kõige vingema meelelahutussüsteemi. See tähendab, et iga tooli seljatoes on arvuti, kuhu on laetud rõvedalt palju uusi filme, sarju, saateid, muusikat, podcaste, mänge etc. Ühest toolist saab teise faksi saata, helistada. Meile saab ka vaadata.

Eriti oluline ei ole ka see, et iga lõuna on viiekäiguline. Me seda siis ei maini.

Dubai lennujaam on ülikõva! Valmis saab homme. Üks onu veel keeras ühte kruvi seal. Läigib ja särab ja uusim tehnika ja disain. Aknast paistis Burj Dubai, praegu maailma kõige kõrgem maja (818 meetrit). Piisavalt äärmusi ühes päevas. Eiffeli torni katus on 300m. Ilus. Meie maja on 6m.

Londoni lennujaam on jura. Me küsisime millal viimati seda pesti, nad ei saand aru mis me küsisime. Ahjaa, tänapäeval arvatakse et Bin Laden on saabastes. Igas turvakontrollis on vaja papud x-ray masinast läbi lasta. Meie lemmik. 5, istu.

Helsingi lennujaamas tegime pitsatuurid. "kuinka iso tämä pitsa on?" "semmoinen reilu normaalikokoinen." "no sitte otetaan kaksi!" Ja sõime ennast sodiks. Onu ei tea pitsasuurustest midagi. Kanalisatsiooniluugisuurused tõi. Aga head. Korraliku idaeurooplase(loe: vaese venelase) kohaselt sõime kõik kenasti ära kah. Tippi ei jätnud.

Helsingisse lennukiga minna on tõesti kenjaalne. Istud sisse, mammi vahib lolli näoga "mis vahid siin, sa oled kohal. su kotid ootavad". Lend kestab täpselt neli sekundit. Koos pidurdamisega.


Peltapaber. Zewa. Alati kaasas. Äkki lennukis ei ole?

Me nüüd Singapuri lennujaama lounge'is vahime telkut natuke. Magamepeseme ja loodetavasti saame linnapeale kah. Järgmine kord üritame melbournis kirjutada.

Seitse tundi lendu homme! ura-ura-ura!

'
Artur ja Andur,
haiseme.

PS: Õppisime Dubais ära araabiakeelse sõna: Võäõühh [oešhhh]! Ei kujuta ette ka misse tähendab. Kultuursed inimesed.