ee...

Singapura! Kuna me pidime törts Singapuri Changi lennujaamas ootama (19 tundi), siis mõtsime, et käime vaatame siis kesklinnas ka. Lennujaamast öeldi meile, lääne turistidele, et minge "otšad" peatusesse. Kena hääldus, palju õnne. Peatus orchard. Jõudsime sinna ilusti rongiga ja meile üllatuseks oli kõik hullult puhas. Mitte ühtegi nätsu, suitsukoni mitte johvigi pole maas, päris pull. Bussipeatustes on suured plakatid, mis propageerivad head käitumist. Graciousness is.....
Autod on kõik väga puhtana hoitud ja mitte ühelgi ei ole plekkvelgi, pleierid! Aa, poed ka. See onu lennujaamast ilmselt arvas, et tulime miljoneid kulutama - kõik poed kesklinnas olid jõhkrad butiigid. Louis Vuitton oli kõige rotim, tal oli ainult 4 erinevat poodi, mis teema sellega on? Põmts poodides me väga ei käinudki ja jalutasime niisama seal ringi.. elektroonikat lootsime turbo-odavalt saada, aga tutkit. võib-olla törts odavam oli... pettumus (aga mitte päris)

Singapur sai otsa. Seitse tundi lendu hiljem algas austraalia. Tund aega enne maandumist antakse kõikidele reisijatele, isegi ozzidele, mingid tollipaberid, kus tuli siis täpselt kirjutada, mis sul kohvris on (samal ajal tuleb telekast film, kus räägib 8 korda, et kui valesti täidad, viiakse maa alla vangi). Paberi point on see, et sa ei tooks austraaliasse mõnda eksootilist taime, bakterit, eluvormi, mis kohalikule ökosüsteemile ohtlik oleks. Andreas võeti peaaegu tahatuppa pikkade kummikinnastega onu juurde. Kuna kell oli võib-olla 2 hommikul, oli vaja hotell leida - meie kallis ema tegi korraks abi ja ostis meile lennujaamast 7m kaugusel hotellis suure toa, kingsize vooditega. Usu mind, pärast sellist lennureisi on see parim asi! Saime toa kätte, kukkusime pauh tudule. Hommikul ootas meid kõige lahedam hommikusöök kõige kenamate piffide poolt serveerituna. Ei paha!

Mõeldud-söödud, läksime lennujaama tagasi.

Uurisime mingitelt tsikkidelt infopunktis, kus pakihoid on, nad mõtlesid, et me oleme vapsjee ignorantsed eurooplased molvaaniast ja vastasid, et sellist asja ei eksisteeri. Aitäh väga palju, me otsisime edasi, sest lennujaamal kodukal on umbes capslockiga kirjutatud, et ülituus pakihoid.

Jätsime suuremad asjad pakihoidu, ostsime ära lennupiletid Sydneysse. Väga lahe värk, läksime kassasse, et piletit saada, piff vastas: saabküll, aint ülikallis on. Minge netti, sealt on kaks korda odavam. Läksime netipunkti, oligi kaks korda odavam. Eestis on ju täpselt sama hea teenindus?!

Hotelli internetist ostsime ära Australian Openile (kes ei tea, siis see on maailma suurim curlingu turnament http://en.wikipedia.org/wiki/Curling). Kuna sealt saime vääga kõva elamuse, teeme sellest eraldi blogikande!

Pärastlõuna poole sai ka natuke huumorit ööbimiskohtadega. Netipunktis natuke otsisime hosteleid. Jepjep. Leiad leiad! Australian Openi ajal on hinnad paaalju kõrgemad ja põhimõtselt iga viimne kui hotell oli välja müüdud.




Istume turisti infopunktis ja mõtleme, et päris kena oleks nädalavahetuse ööd kuskil rongijaama pingil veeta, võib-olla mitte. Lõpuks üks kena teenindaja, Julie, hakkas järjest viimaseid lootustandvaid kohti läbi helistama. Kuskilt leidis mingi kohta ülilähedal kesklinnale kus täpst üks tuba oli vaba terveks nädalavahetuseks. Võtsime selle kohe ära, veits kergendus tuli. Juliele viime komme! Jah. Sihuke hotell ongi, alguses ei ütlekski, et kesklinn on, ju? Või ütleks?

Kas paluks ühe sooviküsimuse ka saaks? -Kas Austraalias vetsus vesi keerleb teistpidi?
Vastus: Ei, see on mingi kuradi müüt!

Aga praigu oleme me üldse Ida Sõrarka steppides, põõsas (wifi tund maksab siin 1 inimneer - võtsime 2h).

Varsti jälle uppime asju! Hokaido! Bis

Artur & Andur
valmis igemed