Nuevo Zelanda

Lend Melbourne'ist Uus-Venemaale kestab tsirka 18000 sekundit ja Auckland elab Eestist veel 2h tulevikus (võrreldes Austraaliaga). Vaatasin, et Tallinnast Aucklandi on 16714 km (Maa ümbermõõt on 40,075.16 km). Ühe sõnaga kodust-üsna-kaugel.

Kui kohale jõudsin, sain sõbraga kokku ja läksime lennujaama infolauda omale hosteli brošhüüri otsima. Leidsime, helistasime, kohti -jah, kotis. Hotelli jõudsime kell 3 hommikul. Vaevalt saime oma geari maha panna, kui tuletõrjealarm (hästi vaikne oli, ausõna) tööle hakkas. Meil suht suva, aga võib-olla teistel ei olnud.

Järgmine päev ärkasime üles, lendasime linna peale, tegime tiiru. Aucklandi kesklinn on nagu iga suurlinn (Aucklandi populatsioon 1.3 mln), ainult et väga künkalisele alale ehitatud. Umbes nagu Lõuna-Eesti küngastele oleks ehitatud. Päris sürr on pilvelõhkujaid munamägedel näha. Üldiselt jättis kesklinn mulje nagu oleks ta Sydney väike kuri kaksikvend: sarnane teletorn ja sild ja eee.. asfalt.

Kuna meil pold absoluutselt mingit aimu mida me Uus-Venemaal teeme või teha saame, otsisime üles lege turistide infopunkti, et seal omale masterplan kokku panna. Seal aitas meid tädi terve teekonna koos põhi turistikohtadega kokku panna. Otsustasime, et kõige parem oleks rentida auto. Tädi aitas seda ka teha. Tore tädi oli! Plaanis oli kohe järgmine päev Aucklandist ära minna ja küsisime tädi käest, et kas on midagi, mida saab paari tunniga teha/näha. Soovitas meil paadiga Waiheke saarele sõita ja seal ringi vaadata. Hokaido!

Ma ei taha öelda, et see täitsa mõttetu oli, aga kuna me õhtul sinna läksime, olid kõik kohad asjad seal kinni ja mitte midagi pold teha. See väike asi ununes ära tädil. Muidu päris äge saar. Aga mõttetu.

Kui tagasi Aucklandi jõudsime, otsustasime kotile minna ja järgmine hommik vara autorendikohta kimada. Bussiga. Aga sealt edasi juba Autoga.


Autorendi koha nimi oli Jucy. Me tahtsime kõige odavamat autot (El Cheapo oli nimi), aga keegi sai selle täpselt enne meid, siis pidime natuke kallimaga leppima. Auto oli 1998 Nissan Sunny 2.0. Mitte päris see, mis Euroopa turule kunagi tehti, aga väga sarnane. Automaatkastiga. Muidu oleks manuaali võtnd, aga siinpool maakera arvatakse, et on parem vasaku käega käike vahetada. Mkmm. Ahjaa, kuna sõber on alla 21, siis pidin mina kogu tee sõitma (et tema saaks ka sõita, vaja mingi ekstra kallis kindlustus osta). Pole hullu. Kell 9. hommikul, Nismo käes ja suund Lõunasse. Läksime tunde järgi...

Ahvor